Ajalugu

Prindi
Räpina Aianduskooli asutamisajaks saab pidada 1924.a., mil Räpina Reaalgümnaasiumi juurde moodustati põllumajandusklass ja tekkis Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium. Kool on kandnud aastate jooksul erinevaid nimesid:
1924-25 Võru maakonna Räpina avalik ühis-põllumajandusgümnaasium
1925-26 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium
1926-27 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium
1928-29 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1929-30 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks
1931-32 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1934. aastal kool suletud
1935-1938 Räpina Aiatööstuse kool
1938-1941 Räpina Aianduskeskkool
1941.III - 1941.VI Räpina Aiandustehnikum
1941-44  Räpina Kõrgem Aianduskool
1944-49 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajapidamiskool
1949-57 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool
1958-68 Räpina Aiandustehnikum
1966-74 Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool
1968-92 Räpina Sovhoostehnikum
1992-2001 Räpina Kõrgem Aianduskool
1995-96 liideti aianduskooliga 35 KKK ehituseriala grupp (1998.a. lõpetas 2. ja ühtlasi ka viimane ehitajate lend)
2001- Räpina Aianduskool
                             
Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961.aasta 01.juulist

 

Lossihoone
Kool asus pikemat aega 1842.a. ehitatud Sillapää lossis. Tõenäoliselt on selle klassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitanud E.V.Richter, kelle käes oli mõis 1836-1847.a.

1984.a. valmis kooli uus õppehoone.

Üle 85 a. on Räpinas õpetatud aiandusspetsialiste. Selle aja jooksul on Räpinas erialase hariduse saanud ~6500 aiandushuvilist.

Räpina Aianduskoolis on läbi aegade töötanud mitmeid tunnustatud õppejõude, n.: Otto Tigane ja uute sirelisortide aretaja Adolf Vaigla.

Aianduskooli juurde kuulub 8 ha dendroparki ja 6 ha kollektsioonaedasid. Räpina mõisapark on rajatud 19. saj. algul. Pargi on kavandanud  arhitekt  Walter Moritz Alexander von Engelhardt segastiilis inglise-, prantsuse- ja metsapargina. Pargis kasvab üle 600 liigi puid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis.

Direktorid

  1. 1924 – 1925 Ernst Aleksander Tekkel
  2. 1925 – 1926 Johannes Amjärv
  3. 1926 – 1931 Johannes Vitsut
  4. 1931 – 1934 Valter Kivi
  5. 1934 – 1940 Endel Lamp
  6. 1940 – 1941 Jaan Sander
  7. 1941 – 1944 Endel Lamp
  8. 1944 – 1948 Villem Raud
  9. 1948 – 1950 Artur Meos
  10. 1950 – 1979 Bernhard Kärbis
  11. 1979 – 1986 Eino Peedel
  12. 1986 – 1995 Mati Kirotar
  13. 1995 – 2000 Valdur Madisson
  14. 2000 –          Heino Luiga


Direktori asetäitjad õppealal

  1. 1948 – 1950 Liidia Teelaht
  2. 1950 – 1956 Ermi Ulpus
  3. 1956 – 1963 Udo Kalaman
  4. 1963 – 1965 Tõnu Terepson
  5. 1965 – 1969 Endel Tallika
  6. 1969 – 1980 Kalju Haljasmägi
  7. 1980 – 1983 Lembit Lokko
  8. 1983 – 1991 Toivo Niiberg
  9. 1991 – 2008 Malle Rätsep
  10. 2008 – Siret Lillemäe